Весь мир книг в кармане!

Monument

Monument on Enn Vetemaa esimene proosateos ja avaldati esmakordselt Loomingu raamatukogus 1965. aastal. Peamine s~onum mida Monumendis esitatakse on enesem"u"umine ja selle kaalutletud hind. Jutu peategelane v~otab asja kokku nii: "Peab ikka t~oesti pururumal olema, et inimeste n~orkusi mitte "ara kasutada! Ega me ju veel kommunismis ela! Ja pealegi v~oivad kohandumisel olla t"aiesti ~oilsad eesm"argid. Kohandumine, see on sport, kunst ja – teadus!" Kui n"u"ud m~oelda ennast aastasse 1965, kus sula on l~oppenud ja v~oimul on Breznev siis on "utlematagi selge, et raamatu avaldamine just p"aris libedalt ei l"ainud. 1966 aastal sai teos Moskvas ajakirja Druzba Narodov preemia mis kohaliku tsensuuri suu kinni pani ja raamat sai ilmuda. […] "Uks vana mees mustas mantlis, suur ja tugev mees, silmitses monumenti eemalt ja astus siis mulle l"ahemale. See oli professor Toonelt. „Huvitav, v"aga huvitav…” "utles ta. „Kas te peate monumenti ~onnestunuks?” k"usisin ma tagasihoidlikult. „Ma ei vaata monumenti, vaatan teid, noormees!” „Mind?” „Teid. Huvitav oleks teada, misuke on teie enesetunne…” […]

Никто из писателей не рассчитывает, что его книги станут бестселлерами, но, сами того не сознавая, они пытаются создать ту химическую реакцию иллюзии и разочарования, которая в наше время делает бестселлером любую книгу.

Мужа и жену словили людоеды. Пока они танцевали вокруг супругов ритуальный танец, муж говорит: — Тома, я думаю, что они хотят нас съесть. — Петя, ты, как обычно, думаешь о еде.