Весь мир книг в кармане!

Sinu j"aljed

Kuueteistaastase Riley Strouti ema suri kaks aastat tagasi ja tema kaotusega hakkamasaamine on s~oltunud leinar"uhma kaaslastest, kellest on saanud Riley parimad s~obrad ja pereliikmed. Ka Jay, Kate ja Noah on kaotanud kalli inimese ja m~oistavad Riley hingevalu. Hoolimata erimeelsustest hoiavad s~obrad kokku ja on teineteisele toeks, neid "uhendab trag"o"odia, mida vaid nemad m~oista suudavad. Kui Riley m"arkab toidukaupade poes oma ema, kardab ta, et selles on s"u"udi traumaj"argne stress, kuni Jay ja Kate kogevad sama – ka nemad n"aevad oma surnud l"ahedasi. Noah on neljast ainus, kes "uhtegi vaimu ei n"ae. Ta hakkab teistest eemalduma, muutub skeptiliseks ja salalikuks, kuni kaob j"aljetult. Riley kardab k~oige hullemat. Asunud kolmekesi oma haihtunud s~opra otsima, avastavad nad midagi veidrat. Kogu asja keskmes n"aib olevat "uks sajanditevanune rist – ese, mis v~oib sisaldada vihjeid hauataguse elu kohta. Ja otsides seda, kes on kadunud, avastavad nad varjatud t~oe nende kohta, keda leinavad. Emily France’i deb"u"utromaan ajab naerma, nutma ja toob kananaha ihule – see on "ulimalt s"udamlik romaan, mis on kirjutatud kaotusest, s~oprusest ja paranemisest ning mida on raske k"aest panna. Seiklusrikas m"usteerium, mis on seotud sajanditetaguse legendiga. Noortele lugejatele m~oeldud romaanis segunevad justkui „Kuues meel” ja „Da Vinci kood”. – Kirkus Reviews T~oeline maiuspala. France on loonud s"umpaatsed ja usutavad tegelased ja tema raamatu s~onum aitab inimestel neid tabanud trag"o"odiast "ule saada. – Publishers Weekly M~onus m"usteeriumi ja m"ustika segu. Aus hoiatus – viimased lehek"uljed v~oivad pisaratest vettida. – 5280 Magazine Kohutav kaotus, p"uhendunud s~oprus ja n"apuotsaga romantikat teevad sellest deb"u"utromaanist vaimustava lugemiselamuse.

Книги изречений... не только не подавляют самостоятельной деятельности ума, но, напротив, вызывают ее.

Едут по пустыне на верблюде монах с монашкой. Верблюд возьми и сдохни. Присели, думают что делать. Делать нечего, ни еды, ни воды. Монашка: — Ну, что же, брат, все равно помирать. Давай хоть тогда представим что мы в раю, разденемся, не будем знать стыда! Монах: — Ну, давай! Разделись. Монашка тычет пальцем монаху в пах: — Брат, хе—хе. А чего это у тебя там такое болтается? — О—о—о, сестра! Это корень жизни! Если я вставлю его в тебя — родится жизнь! — Так какого же хрена мы здесь сидим??? Вставляй верблюду, и поехали!